Klaas tähistab minu töödes maailma
läbipaistmatu ja läbipaistva, nähtava ja nähtamatu, materiaalse
ja immateriaalse, reaalse ja irreaalse vahel. See maailm on hajusate
piiridega, tulvil põnevat ning raskestitabatavat.
Kõigile tuttavas A4 formaadis peeglitesse vaadates võiksime endilt küsida:
Kas meist kellelgi või inimkonnal üldisemalt on võimalust alustada “puhtalt lehelt”?
Kas või miks on lehe formaat kinnistunud?
Kas see, mis neilt lehtedelt paistab, peegeldab jälje jätjat või vaataja vaatenurka?
